Helen Tulp 02.jpg

GRETE ELUSTIILIPÄEVIK

Ema-naine-inimene, looduse-tervise-loovuse-elurõõmuarmastaja ehk greeeete 

Tere tulemast! See on Grete Sutropi tegemiste ja mõtiskluste kodu. Siin saavad kokku kõik minu teemad: minu Kolm Kleidikest, minu Tervise Juures, minu loodus, minu eneseareng ja rõõm ja minu jooga- ja inspikasaal Elujõusaal ja üldse kõik, mida oma teel avastan ja armastan!

 
 
 
 

Thanks for submitting!

 
  • Grete Sutrop

Täitsa metsapoole. Ja merepoole. Ja rabapoole.




Üks minu viimase aasta taipamistest on see, et tegelikult on igal ajal looduses hea ja ilus olla. Kui niimoodi kuskil linnas aknast välja autoteele vaadata, siis pole jah erilist vahet, aga metsas või mere ääres on absoluutselt igal ajal mõnus. Ja kui on head soojad riided ja kindad ja jalanõud, vastav varustus (näiteks tee ja mõni muu hea asi), siis võib igal ajal ja iga ilmaga kuhuiganes minna. Noh, looduses. Linnas võib ka, muidugi. Aga loodus maandab ja laeb ja rahustab ka. Sellest sain ka aru. Et ükskõik, millises tujus loodusesse minna - ei ole võimalik, et mingi seletamatu rahu ei saabu. See looduse avarus ja maandus ja värske õhk ja kõik värgid lihtsalt automaatselt teevad meid korda tagasi. Ikkagi meile kõige loomuomasem keskkond ju. Loodus teab seda! Meie unustame vahepeal ära. Ja noh, kujutame siis ette, milliseid vägevaid kogemusi ja elamusi võib looduses saada, kui sinna veel teadlikult kohal olema minna!


Lapsi viin ka järjekindlal matkama ja loodusesse ja üldiselt sain ma aru, et ma võiksin seda kuidagi märkamatumalt teha. Seega ma võiksin mitte hüüda põlevil silmi igal hommikul, et TÄNA lähme metsa, vaid pigem seda kuidagi sellise tavapärase elu osana võtta. Sest meil on tekkinud olukordi, mil sellise liigse entukaga serveerides muundub see mõnes lapses hoopis vastupanuks. Ma leidsin uue viisi: ma ütlen nüüdsest, et nii, mina lähen täna/varsti/nüüd loodusesse, kas keegi tahab kaasa tulla. See töötab. Ja kui me kohal oleme, ei ole kellelgi igav või mingit trotsi. Pigem tõden sedasama laste puhul ka (nojah, nad on ka ju inimesed) - loodus maandab automaatselt kõik õhusolevad pinged.


Mina täitsin möödunud aastal ühe oma unistustest - ööbisin keset külmemat aega (ja mitte lihtsalt külmal ajal, vaid talvisel pööriööl!) metsas ja telgis. Telk oli küll kaminaga ja igati posh, seega ma ei tea, võib olla see ei loegi nii väga, aga no igatahes olin ma detsembris metsas ja jäin sinna naistega ööseks (Metaloodus oli ka ikka ja hoolitses meie eest) ja see ainult suurendas mu isu veel pikemate metsas-rabasviibimiste ja uute ja veel ägedamate looduslike väljakutsete järele. Nii et on mida oodata ja korraldada! No üheks unistuseks kerkis kuskilt ei-tea-kust suur unistus sõita Islandile ja sealses uskumatus looduses mõned nädalad ringi matkata. Aga ikka nii, et keegi targem ja valmistunud teaks meid juhendada ja juhtida. Seega, noh, kui Sa tahad ka, siis hakkame planeerima! Soojenduseks saame enne Eestis ka ringi matkata. Mul on juba mõned teostumisel mõtted, nii et püsi kuuldel/ridadel või võta ühendust või noh, teeme koos!


Foto: õde Britt



©2020 by Greeeete. Proudly created with Wix.com