• Grete Sutrop

Jalutamispäevik. Suveõhtu ja koosliikumiseigatsus.

Viisin end eile suveõhtusse jalutama - niimoodi kepsakal sammul mantrad kõrvas. Vahel on tunne, et tahaks kellegi mõtteid ja peegeldusi kuulata - siis valin mõne podcasti. Näiteks Armastusest või Dali podcasti, sest mulle meeldib eriti just kodumaiste jagamistega kaasa mõelda. Noh, praegu. Ja tegelikult enamasti ma eelistan jalutada üldse ilma klappideta. Aga seda võib olla pigem looduses või varahommikul, mil kõik sellised tänavahääled magavad. Aga eile oli selline tunne, et tahaks mantraid. Jalutasin mere äärde ja nautisin kuud ja päikeseloojangut ja sellist augustilõpusuvejahedust. Sellist, et käed ja põsed juba aduvad, et ei ole enam suvi.



Tagasiteel mõtisklesin, et tegelt ma pole üldse nii palju jalutanud kui ma alguses, jalutamispäevikut pidama hakates mõtlesin, et ma jalutama hakkan. Ja jõudis mulle kohale kui suur jõud ikka meie mailiikumisel oli. See oli selline ühine tegutsemisjõud, mis kandis täiesti vabalt terve kuu. Selline üksteisele kaasaelamine ja koos samas paadis olemise tunne ikka olid hoopis midagi muud kui see üksiküritamine, mis siin praegu toimub. Koos on ikka nii palju toredam. Isegi kui see liikumine füüsiliselt koos aset ei leia. Nii et mul tuli selline nostalgiahärdus eile peale meie mailiikumist meenutades! See oli ikka nii äge! Aitäh!



Igatahes olin eile selle võrra tänulikum ka iseendale, et ma ikkagi end välja jaksasin vedada ja see mõnus surin ja vaba olemine peale seda olid ikka sada korda toetavamad kui oleks olnud kojujäämine. Värsked vaatenurgad, asiste asjade mõneks ajaks kõrvalejätmine, üksiolemine ja meri ja suvelõpuõhk - mida menüüd!



©2020 by Greeeete. Proudly created with Wix.com