• Grete Sutrop

Jalutamispäevik ehk augustikuised jalutamistaipamised, salvestused ja päev number üks.

Laupäeval oli nii mõnus suvine öö, et ma istusin pikalt terrassil tähtede all ja lihtsalt nautisin olemasolemist. Ja ma arvan, et see oli mingitpidi tõuge jalutamispäevikule ka. Ma olen nautinud sellist suvist rutiinivabadust ja tõesti, see on olnud nii vabastav ja vajalik. Samas tunnen nüüd juba vaikselt, et tegelikult võiks mõni toetav rutiinike ka vaikselt appi tulla, sest mulle meeldivad sellised toetavad praktikateekonnad ka väga. Ja tundub, et ma olen siis üheks järgmiseks jälle valmis, sest pühapäevahommikul tuli selline tuttav loomisetunne peale. Ja mu peas rullus lahti jalutamispäeviku kontseptsioon.



Üheks inspireerijaks on kindlasti ka Heleri Hanko, kelle lugu kuulasin FB Väenaiste grupi veebiinterjuus. Tema kõndis sel suvel kaks kuud järjest 820 km Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkateed. Ta jagas saates oma taipamisi ja mõtisklusi ja kuna ma olen ka alati looduse- ja matkamise- ja jalutamiseusku olnud, siis see jagamine andis veel ühe vajamineva julgustuse ja inspikalaksu ja tõuke õiges suunas. Juba unistan ühest pikemast ja mitmepäevasest jalutusretkest ka, aga see on alles loomisel.


Praegu, augusti lõpus on selline tunne, et nii palju loomisel olevaid tegemisi on kuidagi poolikud ja ei ole avaldamiseks veel päris valmis. September on juba kohevarsti kohal, aga ma tahaks, et mul oleks pilt selgem, kuidas seda sügist siin nüüd looma hakata. Jalutamine aitab alati kõigel selgemaks saada. A-la-ti. Ja niimoodi see päevikuna siis realiseerus. Ja ma väga loodan, et Sa leiad ka siit mingit inspikat seda iseenda jaoks mingis vormis kujundama hakata.


Jalutamispäevikul on kaks eesmärki:

1. Lükata pikemaid jalutuskäike ette võtma ja sellega keha turgutama

2. Olla meditatiivseks iseendaga olemise praktikaks ja aidata igasugustel toetavatel taipamistel ja paikaloksumistel esile kerkida.


Ma otsustasin, et ma jalutan augusti lõpuni iga päev üksi kusagil lähedal või kaugel, linnas või looduses, võimalikult pika distantsi (aga ikkagi vastavalt olukorrale), et see kõik annaks meditatsioonimõõdu välja ja suudaks ikka oma töö ära teha ja taipamisi, ideid, lahendusi pinnale tuua. Ja kuna see on tõeliselt mõnus, siis jagan seda ka natuke. Ma salvestan igal jalutuskäigul mõned mõtteterad, mis üles tulevad helisalvestiga ja siis jagan neid ükshaaval ja ilmselt seon kuu lõpuks veel üheks failiks kokku (oleneb taipamiste mahust muidugi). Helisalvestiga on see tore asi ka, et ma saan teha näo, et räägin telefoniga - nii mugav ju! Videot teha oleks hoopis ebamugavam, kui ma kusagil rahvarohkemas kohas olema juhtun. Sest ma olen ikkagi selline põhjamaanaine. Ilmselt on see ka harjutamiseasi, aga mulle igatahes sobib videovabalt paremini. Siis läheb vähem tähelepanu kõrvalistele asjadele. Katkeid tooretest jalutamispäevikuhetkedest saad kuulata minu soundcloudikanalilt siit.


Esimene jalutuskäik oli eile, pühapäeval, poodi pannkoogimoosi järele. Selline tore tunnine jalutamine hommikuses Viimsis ja esimesed taipamised olid ka suht kohe platsis. Üks neist oli võõrastele naeratamine, taaskord. Tegelikult ongi vist nii, et need meile kõige südamelähedasemad teemad ongi kogu aeg õhus ja tulevad mingi aja tagant jälle esiplaanile, et me saaksime mingeid põhjapanevamaid järeldusi teha ja nendega jälle natuke sügavamale minna. Või kuidagi rohkem kinnistada. Sest võõrastele naeratamine on mingi igipõline teema, mida ma pidevalt jälle enesest üles kaevan.


Ma pean ütlema, et see naeratamine ja mööduvate võõrastega kontakti võtmine on aja jooksul pisut lihtsamini tulema hakanud. Eriti lihtne on see siis, kui ma olen ise kuidagi kerge ja rõõmus ja tõstetud ja lendlen näiteks poodi või kuhugi - siis pole üldse imelik ega probleemne naeratada ja nii. Siis ma ilmselt olen sellel jagajapoolel. Teinekord on aga selline neutraalne või isegi väsinud olla ja siis ei tahaks üldse kedagi näha. Aga kui siis keegi teine on see jagaja ja naeratab, lihtsalt niisama, siis see nakkab ju! Ja niimoodi me ilmselt inimestena seda tasakaalu loome - vahepeal tõstame meie väljakutsetest või väsimusest koormatud inimesi ja vahepeal tõstavad nemad meid, kui nemad on tagasi laineharjal. Sest niimoodi me siin kõik lainetame. Ja see meie ja nemad võrdlus on siin absoluutselt täiesti suhteline, et seda taipamist paremini välja tuua. Polegi tegelikult ju sellist asja nagu meie ja nemad! Nii ilus.


Mu keha oli eile väga tänulik, et ma ta jalutama viisin. Mul on küll Fitbit, mis loeb igapäevaselt mu samme (ja see on tõeliselt motiveeriv!), aga see ei tähenda, et ma iga päev 10000 sammu täis liiguksin. Viimasel ajal tunnetan sellist kerget laiskust või liikumisepuudust ja see jalutamispäevik toidab nii keha kui fitbiti, nii et selle toreda ja kasulike ettevõtmise juures on päris palju eduelamustepotentsiaali veel. Näiteks ka see, et kui keha jälle rohkem liigub ja ma tunnen ise, et ma olen tema heaks midagi kasulikku teinud, siis hakkab muu elustiil ka vaikselt järgi tulema. Näiteks toitumine (mis on mul tegelikult juba juuni algusest täistaimne! See pole üldse keeruline olnud! Aga noh, täistaimset kräppi on ka paraku hästivarustatud poodides müügil ja ma ei ütle sellele nii tihti ei kui võiksin), veejoomine, päevikupidamine ja hommikune ärkamine (noh, sellega vist läheb veel natuke aega, sest täna tahtsin juba varahommikul blogisse postitust teha, aga ikkagi panin kella kinni. Sest eile vaatasime Steve Jobsi filmi ja magamaminek jäi veits hiljapeale). Eile sain õhtuks kokku 15000 sammu ja 10 km. Ja olgugi, et need on lihtsalt numbrid, ma siiski naeratasin oma fitbitile õhtul ja patsutasin meid õlgadele, et me nii tublid olime. Igaühele oma, eksole. Peaasi, et see kõik, mis rõõmustab, on edasiviiv ja aitab meid iseendale veel lähemale. Onju.



Minu soovitused alustavale jalutamispäevikupidajale:


  1. Võta jalutuskäigule kaasa telefon või muu salvestav vidin ja salvesta kõik, mis Sinu sügavustest pinnale tuleb, otse jalutuskäigul.

  2. Kui soovid, võid panna taipamised ka kodus veel eraldi kirja (seda saab eriti mugavalt teha salvestiste kuulamise abil) kas oma paberpäevikusse või blogisse või seinale või instasse või kuhuiganes. Avaliku jagamise korral võid kasutada ka viidet #jalutamispäevik, et meil oleks võimalus ka teisi jalutadestaipajaid jälgida ja inspireerida.

  3. Kui vähegi sobib. jaga palun minuga ka, kui jalutamispäevikut pidama hakkad, et ma saaksin Sulle kaasa elada!

  4. Kui numbrid Sind samamoodi elevile ajavad nagu mind, siis mõõda jalutuskäikude pikkust või samme - nii mõnus on tõdeda, et sai liigutud ja pärast suuri kilomeetrinumbreid kokku lüüa.



Minu teekonda saad jälgida siin:


  1. Helikatked jalutamispäevikust leiad minu Soundcloudi-kanalilt siit. Mõte on jagada neid igapäevaselt või vähemalt nii tihti kui võimalik.

  2. Jooksvad postitused leiad siitsamast blogist

  3. Reaalajas jagamisi leiad minu instagramis @greeeetes


Next generation.



©2020 by Greeeete. Proudly created with Wix.com