• Grete Sutrop

Head filmid, head puuviljad ja head jooksuõhtud

Täna saime pool päeva veel natuke mittelapsevanemad olla ja jõudsime veel ühe filmi ära vaadata - "Hillbilly Elegy"(2020) Netflixis. Väga hea oli. Jällegi selline inimesekskujunemise lugu, seekord USAs nö hillbillyde draamarohkest, aga täiesti eheinimlikust perest pärit noormehe jutustusena. Kuidas ka keerulise lapsepõlve ja peretaustaga inimestel on vaja ainult ühte inimest, kes neisse usuks, et ise enda elu ikkagi teistsuguseks luua. Selliseks, nagu süda tahab. Ja tuleb välja, et tegemist on tõsielul põhineva filmiga, mis poeb alati sügavamalt hinge. Sest noh, pärisinimesed on päriselt selliseid asju läbi elanud.


Ja eile vaatasime õhtul veel ära filmi "Cold War"(2018), mis rääkis poolakatest paari armastuselugu läbi mitme aastakümne. Ka täitsa huvitav vaatamine, selline kodune, kuidagi. Need laulud ja kommunistlikud nüansid ja selline natuke põhjamaiselt kirglik suhe. See, et see oli must-valge film, andis vaibile väga palju juurde. Ja filmist võis leida mõnusalt palju visuaalselt ägedaid kaadreid ja kaameranurki. Kui alguses tundus, et vist ei jaksa vaadata, siis tegelikult ühel hetkel lõpupoole sain järsku aru, et ahaa, ikka tõmbas kaasa vist:)



Ja siis ma otsustasin teha ühe puuviljavaagna ja śokolaadikoogi kaasa, kui lastele järgi läksime. Puuviljavaagna-inspika leidsin iseenda külmkapipildilt, millel on minu enda aastatagune puuviljavaagen. Taaskasutus. Ja täiesti taimse ülimõnusa śokolaadi-vaarikakoogi võtsin meie Tervise Juures blogist. Aga seda ma küll ise süüa ei valinud, sest ma ju olen aprillis suhkruvaba. Aga ma olen seda kooki aastate jooksul vist viiskend korda söönud, nii et ma tean küll kui hea see on! Puuvilju, see-eest, tõmbasin korralikult sisse. Seda suhkrut ma luban küll!



Ja nüüd õhtul mõtlesin, et peaks sammud täis käima ja läksin õue, et jalutada, aga hoopis jooks tuli ise peale! Ma ei mäleta, et seda oleks kunagi varem juhtunud. Et niimoodi lambist tuleb jooks peale. Naljakas. Ja niimoodi tegin väikse kolmekilomeetrise ringi metsa vahel. Ja ma suutsin jälle selle hea tempo leida, et mul ei hakanud halb ega valus ega ebamugav. Hoopis hea oli. Ja ma jooksin sellepärast vahepeal laia naertausega, sest ma olin nii üllatunud ja õnnelik, et ma päriselt naudin jooksmist! Juhhuu!

0 comments

©2020 by Greeeete. Proudly created with Wix.com

This site was designed with the
.com
website builder. Create your website today.
Start Now