• Grete Sutrop

Aprillikroonikad ehk Grete 30-päevasest kirjutamise väljakutsest, suhkrust ja liikumisest

Kuna kogemus näitab, et minu jaoks kõige väärtuslikumaks osutuvad alati just sellised aastatetagused igapäevased postitused, mis toovad eriti lihtsalt selle ajaperioodi tunded ja lõhnad ja maitsed meeltesse tagasi ka saja aasta pärast (eeldusel, et jooga päriselt ka töötab ja ma saja aasta pärast neid siia lugema tulen), otsustasin dokumenteerida aprillikuu tegemised igapäevaste sissekannetena. See on ikkagi väljakutse ka, sest tavaliselt ma ju iga päev ei kirjuta (pigem nagu iga aasta), aga sulg tahaks tegelt lipata. Mõte tahab lipata, kuhugi pesastuda. Ma siis teen lisaks liikumisele aprillis ka siin suletrenni!




Meil oli siin selline tore ühine märtsiliikumine, mis seisnes selles, et suure kambaga (meid oli lõpuks lausa 93, aga kõik ei olnud aktiivsed liikmed) kogusime kuu lõpuks ühisesse potti kilomeetreid ja trenniminuteid. Ületasime eelmise aasta mailiikumise saavutuse ehk 10521 kilti korralikult ja oh, järgmise aasta eesmärk on nüüd seda kaugemal! Ikka on ju aeg-ajalt väikest pingutust ka vaja, et elusolemist igast nurgast tunnetada!


Ja kuigi mulle see kuuajane mõnus grupihoidmine sobis hästi, mõtlesin, et mitut kuud niimoodi arvutada ja vaibi hoida ehk ei jaksaks. Aga liikuda tahaks ja koos on nii tore pingutust jagada ja tegelt selline grupp ikka hoiab mõnusalt lainel. Nii et ma siis valmistasin justpraegu aprilliks FBs aprilliaktivistide grupi, kus saab seada isikliku eesmärgi ja siis grupi toel oma teekonda jagada. Mis tähendab, et mina ei arvuta enam - igaüks arvutab ise, aga ma hoian gruppi ikka! Ja see kontseptsioon lõi mulle pähe hommikul kell 6, nii et ma lihtsalt ei saanud magama jääda, vaid pidin tulema siia arvutisse seda gruppi looma. Story of my life. Mingeid tegemised lihtsalt tulevad ja ei jäta mind enne rahule kui nad on saanud füüsiliselt manifesteeruda. Ma siis olen neile sünnikanaliks. Aga palun, igast ideed ja taipamised! Võtke mind, kuniks bioloogia lubab!


Lisaks. Khm. Olen selline teadatuntud (iseenda peas, igatahes) igast asjade alustaja ja suurte visioonide kangastaja ja siis takerdun ikka ühel või teisel hetkel oma inimlikkuse (ja naiseliku tsükli) taha. Aga. Ma ikkagi tahaks aprillis lisaks kirjutamisele ja liikumisele ka suhkrutarbimise nulli tõmmata. Iseenesest ei tohiks ju olla probleemi, sest sellega ma ei LISA MIDAGI kuhugi, vaid nagu just, noh, VÕTAN ÄRA. Ehk et see ei peaks ju ideeliselt lisakohustus/väljakutse olema:) Ma olen siin vahepeal lugenud ja kuulanud igasuguseid tarku asju ja saanud aru, et suhkur ikkagi ei ole eriti hea sõber. Ja ma tahaks kuidagi jõuda sinna, et ma ei võitleks kiusatusega süüa midagi, mille pärast 3 minutit hiljem on kehv olla ja mis ei ole tegelt üldse seda väärt, vaid ma saaks päriselt juba enne aru, MIKS ma seda EI VAJA. Ühesõnaga. Suhkur on jätkuvalt üks teema mu elus ja ma tahaks selle suhte lõpetamise aprillis kuidagi fookusesse võtta. Loen mõne toetava raamatugi ehk! Ja koos liikumisega ja selle aasta kehateemaga peaks haakuma ka.


Nii et nalja siin ei ole üldse! Mulle meeldis Seth Godini tänane mõte (tänks, Mari, tema meililistiga liitumist soovitamast! Nüüd mulle tuleb iga päev meilile üks tema mõtisklus, mis väga tihti väga haakub), et naljapäeva algne point oli see, et me sel päeval võiks tajutavas infos kahelda ja põnevusega jälgida, mis on tõene ja mis ei ole ja rohkem märgata, et äkki mõned asjad ei ole nii nagu paistavad. Aga tänapäeva meediamaastikul on iga päev selline. Nii et ei mingit nalja siin (ma arvan, et ma ikkagi kellelegi täna ühe teen. Linnukese kirjasaamise mõttes)!




0 comments