• Grete Sutrop

30/30 Aprill täis igapäevast kirjutamist, liikumist ja suhkruvabadus - tehtud!

Täitsa lõpp! Ongi kuu täis! Täiskuu oli küll ka just, jah, aga lisaks sai ka aprillikuu otsa. Ja ühtlasi saavad täna läbi mu aprillikuu väljakutsed - liikumine, suhkruvabadus (+gluteenivabadus, mis vahepeal lisandus, sest ma märkasin, et hakkasin saiaga suhkrupuudust kompenseerima) ja kirjutamine! Ja endalegi üllatuseks suutsin kõik järjepidevalt lõpule viia! Ma hakkan vist suureks saama!


Suhkruvabadusest

Olen olnud terve kuu suhkruvaba, aga siin on omad agad. Näiteks ei osanud ma arvestada, et söön kogemata suhkrut, mis on peidetud borśisuppi, (Rimi) hummusesse, leivapätsi ja paari soolasesse toitu veel. Nõme, onju! Noh, ideeliselt see soolase toidu väike lisasuhkur ei olegi minu elus mureks, sest seal ilmselt ei ole seda suhkrut ka üle mõistuse ja tegemist on ikkagi SOOLASE toiduga. Minu nõrkuseks on magustoidud ja śokolaadid ja saiakesed ja koogid ja sellised toredad asjad, millega ei ole raske ülepingutada. Olen lugenud, et magusavajadus võib tähendada armastusepuudust. Väga huvitav. Järelikult on mul siis lisaks suurele magusavajadusele ka tohutusuur armastusevajadus:) Aga muidu - kuna ma olen mitmeid kordi suhkruvabaduse väljakutseid läbinud, siis ei ole see tegelikult minu jaoks raske - võib olla paar esimest päeva, mil keha protesteerib, aga siis juba harjub ära ja enam ei küsigi. Ja noh, parim nipp on muidugi mitte hoida kapis selliseid asju, mis kiusatust tekitavad, Kui just ei ole paralleelselt soovi enesekontrolli kuidagi võimendatult treenida. Kui ma avastasin, et ma hakkasin suhkrunälja kompenseerimiseks rohkem saia sööma (või noh, üldse saia sööma, sest ma ikkagi üldiselt saia koju ei osta), otsustasin ka sinna piiri tõmmata, mis viis selleni, et hakkasin kobaratena banaane sööma. Keha leiab viisi, eksole. Aga nüüd, ma ei teagi, kuidas edasi. Ma ostsin endale preemiaks oma lemmar-maiused, mille ma kavatsen homme ära süüa, ja ma usun, et ma luban endale nädalavahetusel veel midagi head, millest olen unistanud (näiteks jäätist!), aga seda igapäevast(argipäevast suhkrusöömist tahaks küll kuskil nulli lähedal hoida. Sest tegelikult rõõmustavad maitsemeeled korra siis, kui ma võtan esimesed ampsud (ja võib olla üldse, mõne teooria järgi, me tegelt ei tahagi seda magusat, vaid seda tunnet, et me võime seda endale lubada) ja siis järgneb juba varsti suur energiacrash ja enesetunne on peale suhkrulaksu hoopis kehvem. Igatahes on mu suund sinna pühapäevamaiustaja poole, sest teinekord on ju mõnus kooki süüa ja üldse, elu on ikkagi nautimiseks ka (aga teadlikult)!


Liikumisest

Liikumisväljakutse puhul oli vägevaks motiveerivaks jõuks kuueesmärk, mis lubas olla natuke paindlikum kui päevaeesmärk. Iga päev ei ole 10-kilomeetrise ringi jalutamise tunne, näiteks. Aga mõnel päeval tahaks kohe 20 kilti liikuda. Nii et just niimoodi mõnusalt iseend juhtides sain oma kuueesmärgi täidetud (ja isegi ületatud), milleks oli 230 km ehk umber 10000 sammu päevas. Tänased kilomeetrid lisanduvad ka veel päeva lõpus, aga praegu on juba peaaegu 250km täis. Kuna meil oli nii märtsi- kui aprilliväljakutse, siis kahe kuuga on mõnus harjumus juurdunud, ma tunnen. Ja ma ikka tahaks maikuus ka end lainel hoida ja püüda seda 10000 km päevas. Ja noh, grupitugi - see on ikka kirjeldamatu väärtusega. Ma arvan, et tänu nendele väljakutsetele olen ma suhteliselt lenneldes siin sellest kõik-koos-kodus-olemisest läbi tulnud. Nii tänulik olen kõigile ja iseendale ka.


Kirjutamisest

Neid tundeid jagasin juba eilses postituses ka, aga kokkuvõttena võin öelda, et ma tahan, et kirjutamine saaks haakuda mu mõnusa ja kulgeva ja tunnetusliku olemusega ja ei oleks kuidagi sunnitud ja taganttorgitud. Ma mõtlen, et äkki võiks sellise pehmema eesmärgi seada - näiteks, et kirjutan iga kuu vähemalt ühe postituse, et mul oleks detsembris mõnus ülevaade kogu aastast. Sellest tunnen alati puudust, kui olen vähe kirjutanud. Aga vaatame! Pluss, jätkan pikemate mõtisklustega oma füüsilises päevikus.


Ja muidu üldiselt on päris huvitav kuu olnud - leidsin omale südamelähedase suuna, kuhu haridusalaselt ja tööalaselt liiikuma hakata, mida kindlasti ühel hetkel jagan, kui see päriselt ka teoks saab. See ongi olnud sel kuul rohkem fookuses ja minu päevi ja kohati ka öid täitnud. Aga tundes end ja praegust aega, siis on kõik tohutus muutumises ja ma ei usu midagi enne kui see on päriselt käes. Ja isegi siis on kahtlane!


Maikuusse seadsin eesmärgiks võtta taas rohkem fookusesse jooga ja mediteerimine ning lugemine! Aprillis on juba nii mõnusaid lugemiselamusi olnud ja tahaks neid maikuus juurde! Mõned potensiaalsed elamused siin juba ootavad kapinurgal (ja ülejäänud voodi kõrval)!


Siin hunnikus on nii lugemiselamusi, kui taipamismärkmeid kui päevikuid.


0 comments