• Grete Sutrop

29/30 Veebipäevikud ja pärispäevikud ja kirjutamisvabadus

Nii. Ongi eelviimane igapäevane postitus! Väga huvitav on olnud end jälgida. Ma siiski tunnen, et see igapäevase kirjutamise väljakutse ei ole ikkagi see, mis mind kuidagi kuhugi edasi viiks ja kirjutamist arendaks. See on selles mõttes distsiplineeriv, et noh, paneb end kätte võtma, aga ma mõistsin, et kirjutamine on minu jaoks ikkagi mingi selline asi, mis tuleb tundepealt ja südamest ja siis, kui ta tahab. Muidugi ma võiksin iga kell niisama ka kirjutada, aga blogi mõttes ja iseendale lugemiseks tunnen suuremat tõmmet pikemate mõtiskluste poole. Sest nendes hakkab mõte ja sulg koos jooksma ja alles lõpupoole tunnen, et ma täiega surfan ja naudin (ma eeldan, et surfamisega on ka nii, sest ega ma ju tegelt ei tea. Mis viib mind kohe surfamisest unistama.. Ühel päeval ma õpin selle ära!) just seda mõnusat sõnadevoogu. Kui ma aga igapäevaselt kirjutasin siin, siis ei olnud pikematel postitusel enam võimalust spontaanselt sündida, sest lühemad võtsid entusiasmist suure osa ära.


Lisaks, ma ikkagi armastan rohkem pärispäevikut, ma sain aru, sest ma tahan palju isiklikumaid mõtteid kirja panna, mis oleksid blogi jaoks kraad liiga kanged. Selles mõttes, et ma ei taha ju kõiki oma salamõtteid ja arutlusi ja asju niimoodi vabalt lugemiseks avaldada! Need sügavamad mõtted on rohkem mulle endale orientiiriks ja tagasisideks. Ja siis kui ma kirjutan nendest lahjemalt, siis see paistab mu jaoks kuidagi pooltõena. No. Igatahes. Elamuspostitusi armastan ikka edasi ja selliseid tundepealt sündivaid kirjutisi, kus on vaja midagi välja elada. Igapäevaselt jätkan kirjutamist pigem iseendale ja oma paberpäevikusse. Sest mulle nii meeldib käsitsi kirjutada! Käekirjas on veel väike lisadoos minu olemust. Ja seda kõike kunagi vanas eas pärispaberpäevikust lugeda on tõeline maiuspala, olen kindel!


Nii et see väljakutse on olnud kasulik, et mõista, miks ja kellele ma kirjutan! Homme veel ja siis annan endale aega, et saaks jälle sündida mõni tundepealt-postitus!



0 comments