• Grete Sutrop

15/30 Pop-up bioloogiaklubi ja taasärganud bioloogiahuvi

Kuna mul kasvab siin kamp väikseid bioloogiahuvilisi, siis muidugi leiavad nad ka igasuguseid lahedaid elusaid ja eluta sämpleid igalt poolt, kuhu nad satuvad. Näiteks nagu need linnuluud - kõigepealt elidsime pealuu ja siis otsisid nad karjamaa läbi ja leidsid ka ülejäänud linnu. Ja noh, ma siis alati rõõmustan koos nendega ja leian ise ka igast asju ja avastan, millise rõõmu ja õhinaga ma siis nendega koos uusi leide guugeldan. Nii tore. Kooliajal armastasin ka bioloogiat tegelikult väga. meil oli tore õpetaja ka, ehk see mängis ka oma rolli. Aga bioloogiaklass oli alati nii põnev ja seal sai teinekord igast asju näppida ja katsetada ja õpetajal oli müstiline tagaruum, kust ta põnevaid näidiseid välja võlus. Ma käisin isegi kunagi kogemata bioloogiaolümpiaadil. Ja tegin ise omale kaladevihiku, kuhu kirjutasin fakte erinevatest kaladest. Nii et siin oma lastega, kelle sisemised bioloogid ärkavad esimest korda, saab minu oma taasärgata.



Ja täna, oma lemmikkivi peal (millele üsna lähedal peesitas ka allolev nastikupere) võtsin niimoodi päikest, et mul päriselt ka nüüd põsed ja huuled punetavad ja on veits valusad! Selline suvine lugu! Need nastikud olid siin aga eriti armsalt üksteise kaisus, puhkasid, aga siis, kui me lähenesime, tõstsid kõik pead püsti ja põrnitsesid meid umbusklikult. Ja isegi aralt, ma ütleks. Üks beebi siugles päris kivide vahele ära vahepeal (nagu ka pildilt paistab). Ma pole oma elus eriti madusid kohanud, nii et minu jaoks oli see tõeline jackpot. Päikesespeesitav ussikuhi! Sisemiste bioloogide rõõmupäev!


0 comments