• Grete Sutrop

10/30 - Joonistusvärk ja distantsõppe konverents

Ma tõusin täna üles ja tundsin, et tahaks joonistada. Niimoodi, et ma pidin selle pärast voodist välja tulema, sest see ei jätnud rahule. Ja siis ma joonistasin oma lapsi. Ja vaikselt siin jätkan. Oma naivistlikus-lihtsas stiilis. Selline hallikas ilm on niikuinii, mis soodustab tubaseid tegevusi.



Aga muidu, muidu olin eile suure osa päevast konverentsil "Kuidas distantsõppe tingimustes ellu jääda" ja väga kasulik kuulamine oli. Erinevad spetsialistid rääkisid õppimisest erinevate nurkade alt. Põhiteemaks ikka see, et toetame ja mõistame nii lapsi kui vanemaid kui õpetajaid; oleme järjekindlad, hoolitseme selle eest, et baasvajadused oleksid rahuldatud, et keskkond toetaks ja anname endale igasuguseid asju andeks ka, sest kellel see ikka lihtne on. Igatahes on nii kuidagi sütitav praktikuid rääkimas kuulata! Otseselt midagi väga uut ei olnudki, aga oli palju, mida on hea üle kuulata ja fookusesse tagasi võtta. Mulle väga meeldis kolme jalaga tabureti metafoor (motivatsioonijalg, oskustejalg, vajadustejalg), et kui üks jalg on nõrk, läheb kogu süsteem lappama nagu kolme jalaga tabureti puhul ikka - tasakaal kaob ära. Ja ülitore noor õpetaja, Reesi Kuslap, esines/osales seal ka, kes oli juba inimesena megainspireeriv ja rääkis, kuidas õpilasi kaasata. Ja mulle tundub, et sellise õhinaga on võimalik kõiki kaasata ükskõik mida tegema. Teda võib leida FBst "Räppiva õpetaja Reesi" nime alt. Ta on teinud läbi Noored Kooli programmi, mis pani mind selle kohta rohkem uurima ja see tundub nii toree! Aga noh, ma ei tea, ma pole enam noor vist. Appi.


Ja justpraegu saabusin jalutuskäigult, millel kuulasin paar häälsõnumit ja nautisin liikumist (high fiveee, aprilliaktivistid!) ja tagasiteel sain mõned lapsed kaaslasteks. Nii et ilm pöördus ja olin ikkagi aktiivsem kui ma postituse alguses arvasin täna võimalik olevat!



0 comments